ALATEADVUSLIK JOONISTAMINE on loomingline lähenemine joonistamisele, mille käigus saavad väljundi inimese varjatud ja teadvustamata tungid. Sürrealistid kasutasid seda võtet alateadvusest ideede väljaõngitsemiseks: nii Salvador Dali, Andre Masson ja paljud teised on siinkohal ilmekateks näideteks.
Sellise joonistamise hetkel on teadlik kontroll käe tegevuselt eemaldatud ehk teadvus tegeleb samal ajal millegi muuga. Kontrolli vähendavad igasugused kõrvalised faktorid, mida oleme harjunud pidama segajateks, näiteks müra, telefonikõned, mitme asjaga samaaegselt tegelemine, samuti tugevad emotsionaalsed seisundid nagu näiteks tugev viha, lein, kurbus ja rõõm. Teadvuse tsensuurist vabanenuna saab väljundi väga omapärane kujundimaailm, mille rikkus üllatab.
Esilekerkinud kujundeid võib proovida ka lahata. On arvatud, et inimfiguuride joonistamine näitab, et inimese seisund võib olla emotsionaalselt ebastabiilne. Geomeetriliste kujundite sirgeldamine aga olevat märk sellest, et joonistaja ei peida oma arvamust teiste eest ja ütleb alati välja, mida mõtleb. Laste joonistustes esinevad päike ja lilled viitavad sageli rõõmsale ja optimistlikule meeleolule. Põhjalikumalt saab sellest lugeda Ants Juske raamatust "Joonistav laps". Alateadvusliku joonistamisega on Eestis põhjalikult tegelenud Lembe Ruben, kes viib läbi ka selleteemalisi koolitusi.
Kui leida õige tunnetus, siis saab selle meetodiga avada endas loovust ja ammutada uudseid ideid, mis on kunstnikele sageli väga tähtis, sest alateadlikud tungid, unenäod, une-eelne seisund ja nägemused annavad võimaluse loovusel avalduda. Alateadvuslik joonistamine annab võtme enese sügavamaks analüüsiks, mille kaudu saab otsida lugusid enda seest - põhjuseid, seoseid ja tagajärgi. Et inimene on narratiivne olend ja loob ennast jutustades.
Kunstitunnis võib õpetaja anda õpilastele samasuguse ülesande: las nad proovivad näiteks muusika saatel või kaaslasega jutuajamise käigus vabalt joonistada, ilma mõtlemata. Esialgu võib see tunduda väga raske, eriti kui ollakse harjunud "korralikult" või käsu peale joonistama kindla olemasoleva idee või eeskuju kohaselt. Siinkohal on hea meelde tuletada, et joonistada võib ja saab täpselt nii, nagu sikerdatakse vihikuservadele, kui mõnes koolitunnis või midagi oodates hakkab igav.
Taoline loomemeetod pakub peale teraapilisuse ka hulganisti positiivseid emotsioone. Kui ideed tulevad justkui eikuskilt, on see tunne, mida ikka ja jälle kogeda sooviks, sest tihtipeale on tulemused väga üllatavad ise endalegi. Alateadvuslik joonistamine sarnaneb loovale kirjutamisele, kuid on vabam, sest ei sunni väljendama ennast sõnade kaudu, vaid teeb seda visuaalselt, mis annab palju suurema tõenäosuse huvitavate ideede esilekerkimiseks.