JOONISFILMI luues tuleb enne kogu liikumine paberile üles joonistada ning seejärel võib kaadrid kas üles pildistada või sisse skänneerida, kui rääkida traditsioonilisest filmiloomisest. Joonisfilm ei piirdu vaid pliiatsi ja paberiga (või praegu pigem graafikalaua ja arvutiekraaniga). Olemas on veel näiteks maalianimatsioon, kus klaasile maalides jäädvustatakse protsess kaaderhaaval, nii et tekib liikumine. Hiljem enam parandusi teha pole võimalik. Rotoskoopia on joonisfilmi alla kuuluv tehnika, kus alguses filmitakse stseen näitlejatega. Seejärel projitseeritakse film kaaderhaaval joonistuslauale ning kogu liikumine joonistatakse n-ö maha. Tulemuseks on väga tõetruu ning sujuv liikumine. Heaks näiteks on esimene osaliselt animeeritud (kasutatud on rotoskoopiat) muusikavideo ansamblilt A-ha: "Take On Me" muusikavideo.
Vahendid. Joonisfilmi loomiseks on vaja spetsiaalset valguslauda. Koolitingimustes piisab esimesteks katsetusteks, kui kasutada akent. Oluline on lihtsalt see, et valgus paistaks läbi klaasi ja me saaks klaasile üksteise peale pabereid asetades näha, mida me oleme eelnevalt joonistanud. Et igal paberil oleks pilt ühe ja sama koha peal, siis on kasulik teha paberisse augurauaga augud. Kiirköitja klambrid aitavad hoida pabereid üheskoos.
LAMENUKKFILMI teha on lihtsam kui joonisfilmi, kuid liikumine ei tule nii sujuv ja elegantne. Filmistuudiotes kasutatakse lamenukkfilmide tegemiseks erilist mitme klaaskorrusega lamenukupukki, mille erinevatele korrustele asetatakse taust ja tegelased - nii on võimalik luua pildile sügavust ja ruumi. Sellist tehnikat on kasutatud näiteks maailmakuulsas animafilmis "Siil udus". Lamenukkfilmis on näitlejateks paberist välja lõigatud lamedad nukud, kes oleks kasulik valmistada kartongi või pappi kasutades, et õhu liikumine nende asendit alusel tahtmatult ei mõjutaks. Lamenukke tehes on kasulik meeles pidada, et näiteks inimese liigese otsad tehakse veidi pikemad ja asetatakse need keha alla. Samamoodi tehakse kael veidi pikem. Filmi tehes liigutatakse nukkude kehaosi, nii et nukud on pidevalt ühes tükis. lamenukke võib teha ka pooleldi ruumilistena - nukud võivad olla poolreljeefsed, aluspinna vastu olev külg on aga tasapinnaline ja sile. Kolmas võimalus lamenukke teha on plastiliin.
Vahendid. Liim, käärid, paberid, papp, kartong jne. Eriti hea on kasutada kiireks lamenukkfilmiks ajalehtede ja ajakirjade väljalõikeid.
LIIVAANIMATSIOONI eripäraks on see, et enne võtet pole võimalik tegelasi valmis teha. See tehnika ei koonda enda alla mitte ainult materjalina liiva, vaid kõiki sarnase tehnoloogiaga animatsiooniliike. Kasutada võib näiteks kohvi, mannat, suhkrut, riisi... Kogu töö toimub otse kaamera all. Animeeritakse kaaderhaaval liiva edasi liigutades. Eriti hea on liivaanimatsioon igasuguste metamorfooside näitamiseks aga võib kasutada ka enne ette joonistatud liikumist paberil, mis liivaanimatsiooni tehes pannakse klaasaluse alla. Klaasist alus asetatakse veidi kõrgemale, et pabereid oleks lihtne vahetada. Eripäraseks teeb selle tehnika liiva olemuse esiletoomine: isegi staatika puhul ei tohiks liiva üles pildistada nii, et midagi kusagil ei liigu. Pidev sisemine liikumine on liiva eripäraks ja selleks puistatakse staatika ajal kaadrite salvestamise vahepeal näpuotsaga liiva pildile juurde või käiakse õrnalt käega üle liiva. Poeetiliselt on käsitlenud liivaanimatsiooni oma töödes Caroline Leaf, kelle loodud on animafilm öökullist, kes abiellus hanega. Selle näite puhul on ilmekalt kasutatud vanu legende animafilmi stsenaariumi konstrueerimiseks, mis on animafilmide puhul levinud. Vahendid. Liiv, kohv, manna, suhkur jne. Klaasist alus.
VAHETU ANIMATSIOON kujutab endast otse filmilindile kraabitud või joonistatud animafilmi. Laias laastus saab selle tehnika abil luua erakordselt huvitavaid abstraktseid katsetusi (heaks näiteks on Len Lye 1960ndatel loodud abstraktsed kompositsioonid), mis polegi vahel enam puhtalt traditsiooniline animeerimine, vaid pea-aegu meditatiivne filmilindi töötlemine. Linti võib kasutada eksperimentideks: seda võib keeta, kraapida jne. Samahästi saab filmilindile ka joonistada, mis on küll väga töömahukas. Selles tehnikas on loodud Caroline Leaf`i "Kaks õde". Vahetu animatsioon miinuseks võib pidada tühja filmilindi rasket hankimist.
ESEMETE ANIMATSIOON on kõige lihtsamini teostatav tasapinnalise animatsiooni liik ning sobib ülihästi esimesteks katsetusteks. Selleks tuleb asetada kaamera enamasti lauapinnaga risti. Tegelased võivad olla igasugused esemed alustades tööriista kasti sisust kuni lõpetades müntide ja pinali sisuga. Animeerimisel liigutatakse eset laual vähehaaval, pidades meeles et sekundilise filmi tegemiseks on vaja teha 25 kaadrit. Koolis saab käepäraste vahenditega luua esimese animatsioonikatsetuse, kasutades näiteks kääre ja nööpe ning mõteldes välja kääridele erinevaid ülesandeid: käärid võivad nööpe õgida aga võivad olla ka nende sõbrad. Käärid võivad olla laisad, uudishimulikud või kurjad ja nööpide asemel võib kasutada ka muid pisikesi esemeid. Taaskord tuleb kõigepealt valida sobiv lugu, see konstrueerida ning osatäitjad animeerida, neid vähehaaval pildistamise vahepeal liigutades.
ÜLESANNE
Graffity-sein. Vahendid: seinavärvid suuremas koguses, maalripintslid. Töö käik: leida sobilik suuremõõtmeline pind. See võib olla näiteks mõni lammutamisele minev hoone, kuid muude võimaluste puudumisel sobib ka paberiga kaetud klassi sein. Kõigepealt tuleb ette valmistada stsenaarium, mille järgi hakatakse maalima. Maalimise ajal tuleb asetada kaamera maalitava seinapinnaga risti ning sättida fotoaparaat intervallpildistamisele, kus kaamera teeb mingi aja tagant uue pildi pikema aja jooksul - näiteks üks pilt minutis kahe tunni jooksul. Ülesanne nõuab head ilma ning hoolsat planeerimist, samuti meeskonnatööd, kuid on seda väärt! Heaks näiteks on BLU loodud jadaaanimatsioon BIG BANG BOOM (vaata ülemist videot).
UURI LÄHEMALT
Pikkov, Ü. Animasoofia. Teoreetilisi kirjutisi animafilmist. Eesti Kunstiakadeemia 2010
Heidmets, R. Animaõpik. Koolibri 2013
Williams, R. The Animator`s Survival Kit. Faber and Faber 2001