KARIKATUUR on pildike, mille ülesanne on tihti varjatud kujul juhtida irooniliselt, pilkavalt või parodeerivalt tähelepanu sotsiaalsetele ja poliitilistele elu varjukülgedele. Sageli on iseloomulik sõnalise selgituse vähene kasutamine.
Karikatuuri õitseaeg nii Eestis kui ka mujal maailmas oli poliitiliselt rasketel aegadel, eriti aga nõukogude perioodil, mil nali aitas jääda selles süsteemis ellu. Tähele võib panna ka seda, et kui 19. sajandil olid karikatuursed pildikesed väga detailsed, aga üha enam hakkas visuaalne stiil muutuma lihtsustatuse suunas, mis pole küll valdav stiililine tunnus. Varjatud pilke saab karikatuuri sisse erakordselt hästi ära peita. Möödunud sajandil kogusid sellega Eestis tuntust Edgar Valter, Priit Pärn, Heinz Valk ja paljud teised, kelle karjäär kunstnikuna sai hoo sisse õige tihti pilkepiltide joonistamisest ajalehtedesse, mis (varjatud kujul) olid enamasti tegelikult terav kriitika nõukogude võimu vastu, kuid mida viimane vaid harva mõistis. Karikatuure joonistati palju ning sellega võis vabalt elatise välja teenida, toimusid muuhulgas näiteks maailma mastaabis võistlused. Eesti karikatuuri tippteoseks on kahtlemata Priit Pärna "Sitta kah", mis põhjustas pärast ilmumist 1987. aastal ajakirjas Sirp ja Vasar Eestis toimunud fosforiidisõja taustal väikese kultuurilise revolutsiooni, kritiseerides keskvalitsuse põlglikku suhtumist Eesti loodusesse ja keskkonda "õilsa" üldise hüvangu nimel. Pilt avaldati Sirbi ja Vasara karikatuurivõistluse võidutööna. Ei varem ega hiljem pole ilmselt ükski karikatuur nii suurt poleemikat tekitanud. Ajajärgu absurdsust ilmestab hästi järgmine tsiteering 2015. aasta Sirbist: |
"Muidugi oli žüriis inimesi, kes pidid võistlusel silma peal hoidma, kontrollima, nagu ette nähtud, aga need ei näinud. Muidugi oli neid, kes nägid, need jälle ei öelnud. Ja nii see läks. Pilt ilmus ja alles siis jõudis kogu tõde ka instantsideni. Milline tööõnnetus! Sm Rattus, I. P., Sirbi peatoimetaja, sai põhimõttelageduse eest EKP KK büroo otsusega noomituse ja see büroo juhtis tähelepanu ka vajadusele tõsta nõudlikkust pressis ilmuvate ja eetris edastatavate materjalide sisu üle." (Raminagrobis mäletab IV, Sirp 29.05.2015 )