ESEMELINE ANIMATSIOON on kolmemõõtmelise animatsiooni variantidest kõige lihtsam, sest siin pääseb tegelasnukkude valmistamisest. Tuleb võtta vaid sobilik ese ning seda animeerida. Kuid erinevalt kahemõõtmelisest animatsioonist lisandub siin uus mõiste, milleks on kaamera rakurss. Kasutades fotokaamerat, pildistatakse kaadrid üles - oluline on, kus paikneb ruumis ese, kuhu ta liigub ning kus asub kaamera. Vahendid. Sobivad kõik esemed, mida vähegi liigutada on jõudu. Koolis võib esimeseks katseobjektiks olla tavaline taldrik koolisööklast. Lauanõud on piisavalt efektsed. Kui soovitakse eseme fikseerimist kindale kohale, võib kasutada tahvlinätsu. Esemeline animatsioon ei pea olema üldse keeruline. Paul Bushi filmis "Mööblipoeesia" näeme me igapäevaseid esemeid, mida kavalalt animeerides on jõutud humoorika tulemuseni.
PLASTILIINIANIMATSIOON on kiireim vahend oma mõtete elluviimiseks animatsiooni kaudu, sest siingi pole tarvis suuremat eeltööd. Sarnaselt liivaanimatsiooniga toimub kogu protsess kaamera ees ning pärast võtteperioodi ei saa kaadrite vahele midagi uut lisada, mis näiteks joonisfilmis on täiesti võimalik. Plastiliinianimatsioon annab suurepärase võimaluse tegelasi transformeerida. Väga levinud võtteks on filmitud stseeni tagurpidi pööramine. Nii on näiteks võimalik teha kõige kummalisemaid moondumisi ühest tegelasest teise. Plastiliinianimatsiooniga seoses meenub kindlasti kohe ülimenukaks saanud Nick Parki lood juustusõber Wallace`s ja tema koer Gromitist. Tänasel päeval suurtes stuudiotes enam päris plastiliini enamasti ei kasutata tema veidi ebapüsiva oleku tõttu. Eestis on Nukufilmi stuudios loodud mitmeid plastiliinianimatsioone, seda eelkõige Pärtel Talli eestvedamisel. Üheks selliseks on näiteks "Teatriporgand". Vahendid: plastiliin. Võib kasutada ka savi, kineetilist liiva jms.
NUKUFILM on joonisfilmi kõrval levinuim animatsiooniliik. Kuigi nukufilmi liikumine võib tunduda veidi kohmakam, kui joonisfilmis, on siin suurepärane võimalus kasutada ruumilise maailma eelist mängida perspektiiviga. Nukke meisterdades kasutatakse nende liikuvuse hõlbustamiseks spetsiaalseid traadist karkasse. Samuti võivad nukufilmi tegelased olla ka pisiesemed ja nukud, näiteks mänguautod. Nukufilmil on ka mõned kitsaskohad - see nõuab palju rohkem eeltööd, sest nukkude valmistamine on omaette mahukas töö, samuti dekoratsioonide meisterdamine. Nukufilmi tegija suurim vaenlane on gravitatsioonijõud - nukke meisterdades tuleb arvestada, et mõnedes poosides ei pruugi muidu hästi meisterdatud nukk oma raskuse tõttu näiteks püsti püsida. Nukufilmis peitub võimalus kujutada ka tänasel päeval aktuaalseid teemasid, kuid tänu nukkude kasutamisele suudab nukufilm terava satiiri näiliselt "ära peita". Filmis "Oh Willi..." just seda näemegi, sest villa kui materjali olemus annab juurde lisadimensiooni. Esimeses nukufilmis pole soovitatav animeerida kõndmist, eriti neljajalgseid elukaid. Kõndmimine on üldiselt raskeim tegevus, mida animeerida, kui soovitakse saavutada loomulikku või tõetruud tulemust.
PIKSILLATSIOON tähendab inimese animeerimist ehk tema kasutamist nukuna. Näitleja töö on füüsiliselt päris raske, sest ta peab suutma püsida ühes poosis pikka aega. Animeerides saab kahe kaadri vahelist pausi kasutada kaadri ringisättimiseks, mis annab võimaluse lavastada reaalses elus võimatuid stseene, näiteks lendamist, maa alla vajumist või muutumistrikke. Üheks märkimisväärseks näiteks piksillatsiooni meisterlikust kasutamisest on Jan Švankmajeri "Food". Norman McLareni filmis "Naabrid" lahatakse igipõlist naabrite omavahelise läbisaamise küsimust.
Kui on soov teha midagi eriti lihtsat, siis selleks sobib AEGVÕTE, kus tegija ülesanne seisneb vaid n-ö kaamera nupu vajutamises teatud aja tagant, näiteks kord minutis või kord päevas, oleneb millist sündmust jäädvustatakse ning millist efekti soovitatakse saavutada. Kaamera sätitakse programmi peale, kus kaamera jäädvustab teatud intervalli tagant ise pilte. Aegvõtet on küll lihtne teha, kui väga raske välja mõtelda filmi ideed. Selle tehnika puhul rõhutatakse aja möödumist, kus filmi jooksul toimuvad harilikult aeglased sündmused pöörase kiirusega. Aegvõtte üheks eeliseks on see, et huvipakkuvaid filmilahendusi ei pea otsima kaugelt. Sobib tähistaevas, mis aegvõtte kasutamise korral muutub pöörlevaks maailmaruumiks või miks mitte lalupidu, mille on üles võtnud Heilika Pikkov.
ÜLESANNE
Kannu transformatsioonid. Ülesanne on Paul Bushi eeskujul luua poeetiline film esemete transformatsioonist. Vahendid: erinevad lauanõud (näiteks 6 tk), mis asetatuna rivvi meenutavad kannu transformatsiooni lamedast taldrikust ümariku kõrge kannuni (näiteks nende vahepale jääb madal kauss, kõrge kauss jne). Töö käik: erinevaid lauanõusid hakatakse järjekorras kaadris vahetama. Selleks tuleb välja mõelda kompositsioon. Nõude vahetamise koht tuleb märkida kahe täpiga laual. Lauanõude põhjale teha samuti kaks täppi, mis asetada laual olevatega kohakuti. Nii on kindel, et nõud on kaadris alati ühe ja sama koha peal. Esiteks pildistada 25 kaadrit. Edasi tuleb nõusid ühe kaadri kaupa vahetadaa. Seda võib teha ka kahe või kolme (või veel rohkema) kaadri kaupa - nii muutub liikumise kiirus.
LISALUGEMIST
Pikkov, Ü. Animasoofia. Teoreetilisi kirjutisi animafilmist. Eesti Kunstiakadeemia 2010